Mis on turundus?

Rahvusvaheliselt tunnustatud turunduse professor ja kaasaegse turundusõpetuse peamine kujundaja Philip Kotler on öelnud, et turundus on protsess, mille kaudu ettevõte loob väärtust ja suhteid klientidega, et saada vastu väärtust“ (Kotler & Armstrong, Principles of Marketing). Teisisõnu on turunduse eesmärk mõjutada käitumist – viia inimene ostu või liitumiseni.

Seth Godin näeb turundust muutuse loomisena. „Turundus on kunst muuta maailma — mitte kõigi jaoks, vaid nende jaoks, kellele see loeb,“ kirjutab ta raamatus „See on turundus“.

Kokkuvõttes on turundus eesmärgipärane tegevus, mis loob väärtust ja aitab esile kutsuda soovitud muutuse inimese käitumises või valikutes.

Mis on kommunikatsioon?

Kommunikatsiooni klassikalise määratluse järgi on tegu sõnumi edastamisega saatjalt vastuvõtjale, nii et mõlemad pooled mõistaksid seda võimalikult sarnaselt. Seda põhiloogikat kirjeldas juba 1940. aastatel Shannon ja Weaveri mudel, mida peetakse kommunikatsiooniteooria aluseks

Tänapäeval rõhutavad kommunikatsiooniteadlased (nt James Grunig, Cornelissen) veel üht olulist aspekti: kommunikatsioon loob suhted, mõtestab identiteeti ja kujundab usaldust.

Seega on kommunikatsiooni eesmärk luua arusaamu ja suhteid – info vahendamine, mõtestamine ja jagamine erinevatele osapooltele.

Kuidas sotsiaalmeedia muudab turundust ja kommunikatsiooni?

Just sotsiaalmeedia on see, mis on turunduse olemust kõige enam muutnud. Kui varem tehti müüki läbi suurejooneliste reklaamide televisioonis või raadios, kasutades loosungeid ja “suuri sõnumeid”, siis täna need enam sama mõjusad ei ole. Inimesed ei suhestu brändide logode, täiuslike sloganite ega kampaaniavisuaalidega – nad suhestuvad inimeste, lugude ja emotsioonidega.

Carlos Gil kirjutab raamatus „Turunduse lõpp“: „Sotsiaalmeedia on rohkem seotud psühholoogia ja emotsioonide mõistmisega kui traditsioonilise turundusega.“ Selles maailmas ei müü enam plakat ega kampaania, vaid ehedus, nähtavus ja inimlik kontakt. Gil lisab tabavalt: „Salakomponent pole sisu, vaid isikupära.“

Sotsiaalmeedia nõuab, et turundus muutuks kommunikatsiooniks. Ja kommunikatsioon muutub omakorda aina isikupärasemaks – vähem organisatsioonikeskseks, rohkem inimesekeskseks.

Üha selgem on, et turundus ei tööta ilma kommunikatsioonita ja kommunikatsioon ei mõju ilma inimlikkuseta. Sõnumid, mis on lihtsad, ausad ja mõtestatud, jõuavad paremini kohale kui kõige täpsemalt vormistatud reklaamilaused.

Kas turundus ongi muutumas kommunikatsiooniks?

Nii turunduse kui ka kommunikatsiooni sihiks on inimene. Suhtlus erinevate sihtgruppidega neile sobivas keeles ja platvormil. Erinevus peitub enamasti lõppeesmärgis, ent praktikas sulavad need piirid üha rohkem kokku.

Ilma kommunikatsioonita ei ole võimalik teha turundust. Küll aga on võimalik kommunikeerida ilma müügile suunatud turunduseta.

Ja võib-olla näitabki see, et turundus ja kommunikatsioon ei ole enam kaks eraldiseisvat valdkonda –need on saanud kaheks vaatenurgaks ühele ja samale suhtele inimesega.

Miks on vajalik rollide selgus?

Kuigi turundus ja kommunikatsioon põimuvad üha tihedamalt, on siiski oluline hoida selgust antud valdkonnas töötavate spetsialistide tööülesannetes. Kommunikatsiooni eri liigid – sise- ja väliskommunikatsioon, mainekujundus, turunduskommunikatsioon, digikommunikatsioon, meediasuhtlus jmt – moodustavad laia spektri, mille katmine ühe inimese poolt ei ole realistlik ega jätkusuutlik.

Seetõttu peaks organisatsioonides olema selgelt määratletud, mis kuulub millise rolli vastutusalasse.
Näiteks ei ole mõistlik eeldada, et sotsiaalmeediaspetsialist tegeleks samaaegselt sisekommunikatsiooni, pressisuhete või suuremahuliste reklaamikampaaniate juhtimisega. Need on oma olemuselt erinevad valdkonnad ja vajavad eri oskusi.

Sotsiaalmeedia ajastu on toonud meile tohutu nähtavuse, pideva suhtluse ja infokülluse. See tähendab, et kommunikatsiooni- ja turundussektori töötajate tööpõld on varasemast oluliselt laiem ja tihti ka pingelisem. Just seetõttu on rollide ja vastutuste selgus järjest tähtsam, et vältida läbipõlemist, säilitada töö kvaliteet ja hoida kommunikatsioon terviklikuna.