Mulle meeldib sõna „voolamine“, sest seda saab mõista mitut moodi. Ühest küljest räägime voolamisest kui meeliköitvast ja vabastavast seisundist, mil tekib kulgemine, kaob ajataju ja oleme ülimas keskendumises. Teisest küljest tähendab „vooluga kaasa minek“ trendide ja populaarsete stiilide jälgimist, jäljendamist ja kuulumist.

Selles blogipostituses uurin voolamise (mõnikord ka voogamise) ehk kulgemise mõistet, et saada paremini aru selle olemusest. Miks on oluline usaldada oma sisemist loomisjõudu ja ehedust? Miks voolamine meil alati välja ei tule?

Kas sa oled kunagi mõelnud, kui suur väärtus on tähelepanul? Saame luua muutusi vaid siis, kui pöörame teatud tegevustele piisavalt tähelepanu. Võitleme igapäevaselt oma tähelepanu fookuses hoidmisega või ootame teistelt, et nad meie olemasolu märkaksid ja meile oma tähelepanu pööraksid. Tähelepanu on osa meie eksistentsist – see on osa meie kohalolust, elamisest ja tähendusest.

Me võime endast jutustada ükskõik millise loo ja seda uskuda. Või siis vastupidi – uskuda teiste lugusid, mida tegelikult pole kunagi toimunud. Samas, kes ütles, et meie lood peavad olema tõesed ja omama faktilist tagamaad? Lugudele annavad väärtuse kuulajate emotsioonid, tunded ja mõtted, mis tekivad siis, kui jutud neid puudutavad. Ilma selleta on lood lihtsalt lood – kauged sõnamärkide kogumid.

Tihti arvatakse, et kommunikatsioon ongi turundus ja vastupidi. Arusaam, et kommunikatsioonispetsialist tegeleb ühtaegu turunduse, teavitustöö, pressiteadete koostamise, sotsiaalmeedia haldamise, meediaga suhtlemise ja reklaamide loomisega, on küllaltki levinud. See omakorda paneb kommunikatsioonitöötajad suure surve alla, sest puudub selgus, miks midagi tehakse. Unustada ei saa ka ülesannete kuhjumist, mis võivad ühel turundus- või kommunikatsioonispetsialisti töölaual oodata — ootused ühele ametikohale võivad ületada tegelikkust.